Lääne-Eesti parimad panustavad inimestesse

Läänemaa TOPi paremuselt kolmanda ettevõtte, ASi Linnamäe Lihatööstus juht juht Tarmo Küla tõi kasvutegurina välja pikaaegse investeerimiskava järgimise ja Eesti väiksusele sobiliku ettevõtte paindlikkuse. "Oleme investeerinud nii seadmetesse kui ka personali, leidmaks võimalikku efektiivsust," selgitas ta. Alahinnata ei tasu ka uusi tooteid, kliente ja müügikasvu eksporditurgudel.

"Meie edu võti on vabas loodusest kütitud ulukilihaga tooted, mida pakume eri variatsioonides. Sellega suudame eristuda ka väliturgudel," tõi Küla välja. Nimelt pakub ettevõte Skandinaaviamaade suurimat ulukiliha sisaldavate toodete sortimenti.

"Suvi läks väga hästi," vastas ta küsimusele, kas on oodata käibekasvu ka tänavu. Siiski ennustab Küla, et seakatk võib kasvu pisut kahandada. "Kasvame. Meil on uued tootegrupid, efektiivsust rohkem, saame kampaaniatesse rohkem tooteid pakkuda," oli Küla siiski pigem optimistlik.

Küla tõi välja, et suurem probleem on hoopis see, et ühe lihatoote eluiga on muutunud väga lühikeseks - kui isegi inimesed sooviks sama kaupa osta, soovivad kauplused, et välja tuldaks ka uute toodetega. "Iga hooaeg mõtleme välja 60-70 uut toodet, mida 10liikmeline meeskond sõelub, et neist umbes 10 turule tuua. See on suur töö," lisas ta.

Rahuldav on 80%line käibekasv.

Saaremaa TOPi parima ettevõtte Kuressaare Ehitus ASi juhataja Tõnu Toompuu sõnul kasvas ettevõte vaid seetõttu, et tütarettevõttel läks hästi ja selle tulemused kajastuvad konsolideeritud majandusaasta aruandes. Kodumaakonnas on ehitusettevõttel tööd leida keeruline.

"Ehitajatel ei ole Saaremaal tööd, ehitus on koondunud kõik Tallinna ja Tartusse," selgitas Toompuu. Viimastel aastatel on firma tegevusest kümnendik toimunud saarel. Mullused tulemused - ligi 80%line käibe- ja kolmekordne kasumi kasv - hindas ettevõtte juhtkond aasta-aruandes rahuldavaks.

Parem logistika mandrilt.

Ka Hiiumaa TOPi parim ettevõte on oma tegevuse suures osas Harjumaale üle toonud. EstPak Plastik ASi tänaseks endise juhataja Enno Harjaku sõnul on nende tulemuste taga hea turundustöö, mis aitab kaua müüa. "Kindlasti aitas kaasa osade tootmisüksuste kolimine mandrile," lisas ta. 

Harjaku sõnul jäi Hiiumaa neile kitsaks, puudus ruum nii suuremale laole kui tehasele, mis olid vajalikud toomise laiendamiseks. "Ruumipuudus oli nii suur, et rentisime Tallinnas vahepeal laopindu," meenutas ta ja täpsustas, et tänaseks on kolmandik tootmisest Hiiumaal, ülejäänud pealinna piiril Jälgimäel, kus 2015. aasta aprillis avati uus tehas.

"Logistilised põhjused," vastas Harjak küsimusele, miks eelistati Harjumaad. "Pakendite tootmine on suur mahukaup, kui toormaterjal on saarele vaja vedada ja valmiks kaup välja viia, siis transport on väga oluline tegur."

Hoolitse töötajate eest ja nad töötavad paremini

Pärnu maakonna paremuselt neljanda ettevõtte, turba tootmise ja müügiga tegeleva Nurme Turba panid kasvama investeeringud efektiivsematesse masinatesse ja inimestesse. Ettevõtte juhatuse liikme Arli Kanteri sõnul töötavad inimesed paremini, kui nende heaolu eest hoolitseda. 

Saare maakonna paremuselt teise, samuti turbatootja MV Turvas OÜ tegevdirektor Urmas Sillavee näeb tulemuste taga tasa ja targu tegutsemist. "Nii jõuab igale poole," lisas ta. Iga aastaga on tema sõnul uuenenud tehnikapark ja kasvanud töötajate kogemus. 

Toodangu realiseerimisega Sillavee sõnul probleeme pole. "6-8% jääb Saaremaale, peamiselt põllumajandussektorisse. Ülejäänu ekspordib omanik Hollandisse," lisas ta. Turba hind on tema sõnul tõusutrendis.

Kasvuplaanid on suured

Pärnumaa TOPi 9. kohal on Pärnu Sadam AS. Sel sajandil rajatud sadam on viimastel aastatel kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela- ja Lõuna Eestis. Ettevõtte juhatuse liikme Mati Einmanni sõnul on kasvuplaanid suured.

"Läbirääkimised käivad, et siia hakkaks seilama kruiisilaevad," rääkis Einmann. Mõtteid on ka konteinervedude suunal. Praegu on sadama põhiteenistus kohaliku toorme ja toodangu nagu turvas ja puit ning nendest valmistatud toodete transport. "Keeruline on muid vedusid siia saada," möönis Einmann. 

Peagi lõpeb sadamakanali süvendamine, mullu asfalteeriti laoplatse, lõpetati kai juurdeehitus, ehitati uus puistekaupade viilhall. Kokku investeeriti põhivaradesse 3,2 miljonit eurot ehk aasta varasemast kolm korda enam.

Üks küsimus: kas pakuksite tööd pagulasele?

Kuressaare Ehitus ASi juhataja Tõnu Toompuu:

"Pagulane ei tule siia tööle. Kõik oleneb töö tasustamisest. Kas nad peab samadel tingimustel tööle võtma kui kolmandatest riikidest kodanikud ehk maksma neile 1,3-kordset Eesti keskmist kuupalka, mis on 1300 eurot kuus? Sellist palka ehituses ei saa paljud. Või kehtivad pagulastele muud tingimused? 

Euroopa Liit peab vaatama, kuidas paguaste siia tulekut takistada. Nad tuleb hajutada, mitte keskustesse koondada. Nad peavad elama meie ühiskonna tingimustel, mitte nii nagu Rootsis, kus kirjutatakse raamatuid ümber."

MV Turvas OÜ tegevdirektor Urmas Sillavee:

"Kõigepealt peab ära õppima kohaliku keele, peab tahtma tööd teha. Arvestama peab ka sellega, et kui ilm kannatab, on tööpäevad pikad ja tööd tuleb teha ka puhkepäevadel, mis loomulikult kompenseeritakse. Samas on meil tööl optimaalne töötajaskond, tööd rohkemale pakkuda pole. Ka hooajatöödeks on meil välja kujunenud hea kaader. Kvoodid rabades on väikesed."

Mainegrupp OÜ juhatuse liige Sander Kopli:

"Tööjõudu on loomulikult tarvis. Arvan, et teeninduses ja köögis on neile sobivaid töid."

Linnamäe Lihatööstus ASi juht Tarmo Küla:

"Eks käitun nagu riik ehk võtame vastu. Mida kiiremini nad töö leiavad, seda parem, tööl on suur roll integratsioonil. Kindlasti kohe ära ei ütle.Läänemaal on täna tööjõuga probleeme. Just "tähtede" värbamisega, kõik tahavad Tallinnasse."

Vardi Erametsaselts MTÜ juhatuse liige Taavi Ehrpais:

"Kui pagulane satub siia kanti elama ja ta suudab teha tööd märjas ja mustas metsas, siis on tööd kindlasti palju. Metsa hoolduse peale on töökäsi kindlasti pigem puudu kui üle. Ei tea, kui reaalne on, et üks pagulane võtab sae kätte ja läheb metsa tööle. Olen skeptiline, aga võib-olla ma eksin - loodan. Samas kui pagulased on Urkainast, siis see on reaalne. 1967. aasta toodi siia tormimurdu likvideerima just ukrainlased."

Nurme Turba juhatuse liige Arli Kanter:"Lihttööd pakkuda pole. Kui ta masinatest jagab, võib edasi mõelda."